Klassiväline lugemine

Lugemine peaks olema lapse jaoks loomuliku (kooli)elu osa, mis on huvitav ja põnev. Läbi lugemise saab laps esimest korda kogemuse ka püsivusest ja järjekindlusest (ettelugemine, ise lugemine, kooslugemine jne).  Lugemine on huvitav, aga ka kasulik ja vajalik tegevus. Huvi lugemise vastu saab alguse unejuttudest, ema-isa igapäevasest lugemisest (mitte ajakirjad ja ajalehed), huvi tekib lapsel siis, kui kodus on raamat aukohal, seda hoitakse ja väärtustatakse. Motivatsioon hakata lugema peaks tulema õpetaja ja vanemate koostööst (vanemate eeskuju, suur õde-vend loeb ees, huvitavad ja eakohased raamatud jne). Lugemisharjumusele tuleb alus panna lapsepõlves. Lugemisoskus ja tahe lugeda ka ilukirjandust lisaks kooliõpikule, paneb aluse kooliedukusele ja haridusele laiemalt ning loomulikult lapse üldise mina-pildi kujunemisele.

Lugemine nõuab harjutamist ja pidevat lugemiskeskkonnas viibimist. Sellele peab eelnema juba väga varases lapsepõlves kokkupuude huvitavate raamatutega. Lugemiskeskkond koolis toetab lapse huvi raamatute vastu ning lugedes  peab laps julgema teha vigu, sest muidu ei saa lugemist ja teksti mõistmist selgeks. Harjutamine teeb ju meistriks. Seoses lugemisega areneb ka lapse kõne, õigekeele tunnetus, sõnavara, seoste loomine oma kogemustega, kujutlusvõime (ennustamine, mõistatamine, mis saab edasi), samuti kirjalik ja suuline eneseväljendusoskus ning üleüldine verbaalne mõtlemine (loetust arusaamine, selle mõistmine ning ümbersõnastamine). Võime luua endale sõnade põhjal pilt, kujutlus millestki, tekib üksnes lugemise kaudu. Ka positiivse enesehinnangu kujunemisele mõjub lugemine kaasaaitavalt. Laps õpib ka võrdlema raamatus kirjeldatud situatsioone päriseluga.

Nii lapsevanem kui õpetaja peaks esile tooma ja tunnustama lapse edusamme ning mitte rõhutama ebaõnnestumisi. Iga lapsevanem võiks ka kodus pärast kohustusliku kirjanduse teose läbilugemist püüda küsida raamatu kohta küsimusi "Mida sina arvad?" "Kuidas see lugu oleks võinud lõppeda?" jne, arendades lapse kujutlusvõimet ja arutlemisoskust. Koolitunnis tegeletakse ka faktide kontrolliga ning nende mõistmisega. Lapse pidevalt arenev lugemisoskus annab parema võimaluse lapsel edasises elus orienteeruda pidevas infohulgas ning eristada olulist mitteolulisest (funktsionaalne lugemisoskus).

Loeme koos, arutame koos, täidame lugemispäevikut kodus ning lugemiskontrolle koolis.

3. klassile

Tublimad ja aktiivsemad lugejad, kes ka suvel mõne vahva raamatu kätte võtavad, võiksid selle ka kindlasti kirja panna oma lugemispäevikusse! Selleks võiks olla üks suure ruuduga või jooneline paksem vihik või kaustik. Väga hea, kui see on spiraalköites, kuid jälgida tuleks, et lehed ei oleks rebitavad (kipuvad rebenema väga kergelt). Annan ette ka väikse vihje, mis võiks olla lugemispäevikus kirjas, vaata SIIT.

Sel aastal on teosed juba mahukamad ning seetõttu ka aega rohkem nende lugemiseks. Siiski – PALUN, ÄRGE JÄTKE LUGEMIST VIIMASELE NÄDALALE, sest siis võib tekkida olukord, kus raamatut ei jõuagi läbi lugeda või pole raamatut raamatukogus jne!

Klassiväline lugemine 3. klassis:

• „Kristiina, see keskmine“ Leelo Tungal 
• või „Kunksmoor“ Aino Pervik 
• või „Kardemoni linna rahvas ja röövlid“ Thorbjørn Egner
• või „Kelli hakkab piraadiks“ Kätlin Vainola — 30. september 2016
• „Veel üks Lotte“ Erich Kästner 
• või „Väike nõid“ Ottfried Preussler
• või „Väike tont“ Ottfried Preussler
• või „Väike vetevaim“ Ottfried Preussler
• või „Samueli võlupadi“ Kristiina Kass — 4. november 2016
• „Joosep ootab jõuluvana“ Hille Karm 
• või „Lumemöll“ Jaanus Vaiksoo 
• või „Paula lumememm“ Aino Pervik
• või „Eesti jõulumuinasjutte“ Olivia Saar (koostaja) — 7. detsember 2016

• „Tere, Volli!“ Ilmar Tomusk
• või „Kolmanda A kriminalistid“ Ilmar Tomusk
• või „Tobias ja teine B“ Piret Raud
• või „Risto Räppar ja viimane hoiatus“ Sinikka ja Tiina Nopola — 17. veebruar 2017
• „Et head haldjad sind hoiaksid” Kadri Hinrikus 
• või „Käru-Kaarel“ Kristiina Kass
• või „Viplala lood I“ Annie M. G. Schmidt
• või „Lennujaama lutikad ei anna alla” Kairi Look
• või „Lotte reis Lõunamaale“ Andrus Kivirähk
• või „Limpa ja mereröövlid“ Andrus Kivirähk
• või „Bullerby lapsed“ Astrid Lindgren
• või „Murdvargus koolis“ Lena Lilleste — 7. aprill 2017
• „Pöial-Liisi“ Hans Christian Andersen 
• või „Saabastega kass“ Charles Perrault 
• või „Savipoti-Tobi soovikaev“ Jane Patience 
• või „Tuhkatriinu“ vennad Grimm 
• või „Kolm põrsakest“ Tony Wolf 
• või „Vaeslapse käsikivi“ Friedrich Reinhold Kreutzwald 
• või „Tark mees taskus“ Friedrich Reinhold Kreutzwald
• või „Suur Peeter ja väike Peeter“ Juhan Kunder 
• või „Veealused“ Jakob Kõrv  — 28. aprill 2017

Lisalugemisvara soovijatele 3. klassis:

• „Kessu ja Tripp“ Robert Vaidlo
• „Kummitarzan“ Ole Lund Kirkegaard
• „Sandri mikroskoop“ Kristiina Kass
• „Ajame juttu, lapsed“ Carel Čapek
• „Sirli, Siim ja saladused“ Andrus Kivirähk
• „Charlie ja šokolaadivabrik“ Roald Dahl